Päevatripp merel: minu kummalisim vs parim kogemus!

Põhimõtteliselt kuu aja jooksul käisin ma kahel väga erineval paadireisil, sain kaks väga erinevat kogemust. Tai ja Egiptus, mu veidraim vs ootusi ületavaim kogemus merereisil. Muidugi ka sihtkohad olid väga erinevad, kuid mõlemad siiski väga tuntud ning Eestlastegi poolt armastatud puhkusekohad. Teised merereisid, kus ma kunagi käinud olen, ei ole olnud midagi sarnast mitte kummalegi neist kahest. Usun, et ka enamusel, kes neis sihtkohtades on merereisidel käinud, ei ole olnud võimalust selliseid äärmuslikke kogemusi saada.

Novembri lõpu veetsime kuulsal Phi Phi saarel Taimaal. Seal on väga palju turiste kogu maailmast, see on tõeline turistimeka Andamani meres. Pole ka imestada, saared on seal tõesti piltilusad ning väärt külastamist, imetlemist, nautimist ja avastamist ka rohkem kui vaid peasaar Phi Phi ise kõike seda pakkuda suudab. Nii otsustasime ka meie oma seltskonnaga seal olles kindlasti ühele merereisile minna. Nagu igas suuremas turismimekas, on ka seal saare ränavahestel hulganisti erinevaid reklaame ning pakkujaid, kes kõik turiste oma laevakestega soovivad merele viia. Hinnad poolepäevase merereisi eest on üsnagi kõrged, sest küsida saab, turistid maksavad kõik kinni! Seda selgitab, et siin käivad palju britid ja austraallased, kellele on siinne hinnatase ikka suhteliselt odav. Krõbedamaks peavad hindu ilmselt venelased, keda siin palju kohtab ning kes on tõenäoliselt hiljuti siin Hiina turistid välja vahetanud. Tegelikult käivad siin kõikvõimalikud rahvused, kes kõik kurdavad suure hinnatõusu üle Tais viimastel aastatel, kuid ikkagi maksavad soovitud merereisi eest küsitud krõbedat hinda, seejuures teadmata, missuguse päeva merel selle eest tegelikult saab. Jah, tingimist on selle hinna üle küll, kohe esimese öeldud hinnaga ei maksa osta, kuid sellegipoolest on ka lõpuks allakaubeldud hind siiski pigem kõrge.

Meie ostsime nn. kiirpaadiga merereisi. Erinevaid paaditüüpe on siin ka mitmeid, millega väljasõite korraldatakse. Meie valituks osutuski see kiirpaat, mis alustab hommikul suhteliselt varakult, et  lainetus merel veel väga suur ei oleks ning jõuaks enamuste saarte ilu nautima enne tohutute turistimasside saabumist, kes samuti kõike näha soovivad. Lubati kena paati, mitte rohkem kui 15 inimesega, hinnas ka lõuna ning mitmeid peatusi saartel käimiseks ja merel snorkeldamiseks. Kõlas väga hästi, mis saaks olla sellega valesti. Aga reaalsuses poleks ma vist elus, ega uneski suutnud veidramat kogemust ühest merereisist ettegi kujutada. 

Hommiku sadama juures grupiga kokku saades selgus, et tegu oli tõeliselt täispressitud paadiga, kus napilt kõik istuma mahtusid. Kusjuures sellesse suhteliselt väiksesse paati suruti umbes 25 inimest. Paadike oli selline tagasihoidlik, kus suurt midagi ei olnudki. Äärtes ringis olid istekohad ja keskel oli jääga külmakirst, milles hoiti jooke ja puuvilju. Päikese eest kaitseks oli ka presentkatus tõmmatud. Enne paati minekut korjati kõigi jalanõud suurde prügikotti, need jäid kaldale meid tagasi ootama. Ega seal paadis poleks ruumi jalanõudele ka olnud, sellesmõttes oli see isegi õigustatud käik. Minu meelestatus ei olnud üldse hea, ma olin valmis palju rohkemaks, vähemalt hinnale vastavakski. 

Kuid see polnud veel kogu üllatus, mis meid sellel merereisil tabas. Tõeliseks kirsiks tordil oli selle paadireisi juures muidugi giid. Ta oli äärmiselt ülevoolav ja ekstravagantne, vulgaarne, täielik diiva. Ta oli mees, kes keset laevareisi tõmbas selga naiste bikiinid. Uhked USA lipu värvides klassikalised kolmnurk-lõikega bikiinid. Nendes ta seal väikeses ja kitsas paadis käis ja eputas ümber jääkasti. Publikut oli, ega keegi ju lahkuda ei saanudki. Eriliselt käitus ta paadis oleva poisteseltskonnaga, neile esialgu veidike vihjates oma seksuaalsele orientatsioonile, lõõpides ladyboyde ja oma boyfriendi teemadel. Ta kuulutas, et kindlasti poisid siit paadist olid eile öösel ladyboyga ning nad nautisid seda. Kui keegi väga vedu ei võtnud, suurendas ta ka oma naljade kaliibrit, muutses need otsesemaks, valides välja omale boyfriendi sellelt laevareisilt, kes sai erikohtlemise osaliseks. Näiteks lõunasöögiks anti kõigile karbitäis riisi ja muna, siis giid suurel häälel eputades ja esinedes kuulutas, et tal on oma boyfriendile kingitus ning andis talle toidule kanakoiva lisaks, seejuures takka kiites, mida nad küll õhtul koos nüüd teevad ja kui hea boyfriend see ikka talle siis on. Okei, selle kannatas veel ära. No las ta siis olla selline, rääkigu mis ta räägib, eputagu ja esinegu nende poiste ees. Ümbrus oli ju kena, lõppude lõpuks ei olnud me sinna ju giidi vaatama tulnud. Eks ta vahepeal oli ka teiste suhtes hea, tõi jooki ja puuvilju, rääkis asjalikku juttu ka. Aga rohkem pigem oli ta ikka see eputaja ja tähelepanu nõudev esineja paadil. Viimaks kujunesid ta vihjetest ja naljadest välja väga otsesed ütlemised meestele nende suguelundite kohta. Kui suur või väike kellel tema arvates püksis oli, oli paadireisi lõpuks peamine teema. Ta kutsus õhtuks poisse enda juurde ja kohtingule. Kui ikkagi keegi vedu ei võtnud, tuli ta lõpuks lagedale veelgi otsesema lähenemisega. Konkreetselt öeldes oma väljavalitule esinedes ja eputades, "Sul on kindlasti hea väike noks, ma tahaks, et sa õhtul selle mu tagumikku torkaks, ma pole kuu aega sital käinud!", ise samal ajal temast kaunil taustal pilti tehes. Selline taktitunne, ta tegi seda ja palju muud taolist ikka endiselt esinedes ja eputades üle paadi. Lõppu sellele esinemisele sel merereisil ei tulnudki.Vahepeal jõudsime paadiga ikka mõned peatused ka teha ja näiteks ühes peatuses hüppasid ahvikesed kaljudelt inimeste juurde vette ning ujusid juurde, et puuvilju neilt saada. Seda polnud ma varem näinud! 

Vähemalt ma tean nüüd, et mu piir tolerantsuse osas on ka kusagil ikka olemas. Samas paadis ja nii kaua ma sellist juttu ja diivatsemist ei kannata, eriti kui ma olen selle eest nii palju maksnud ja minu ootused, mis põhjusega, on olnud hoopis teised. Snorgeldada ma sel merereisil ei tahtnudki, sest ega need maskid seal eriti puhastatud ei tundunud. Kuidagi lohakil ja suvaline oli kõik. Pärast saime tõenäoliselt just sellest merereisil söödud toidust ka kõhuhädad, mis lisasid veel ebameeldivusi nagu boonuseks sellele lõppenud ebatavalisele kogemusele juurde. Ka looduse ilu nautimine oli segatud veidra ja eputava käitumisega diiva-giidi poolt, nii et kogu kogemus ei olnud üldse nii meeldiv, nagu ma oleksin ühelt merereisilt kaunis kohas oodanud.

Kuu hiljem aastavahetust Sharm el Sheikhis veetes tahtsime kindlasti ka merereisile minna. On seal ju üks maailma ilusamaid veealuseid maailmu, mis kindlasti väärt vaatamist. Niisiis sellest soovist me ka rääkisime ühele kohalikule Egiptlasele, kui ta uuris meilt, et mis meil veel siin plaanis teha on. Ta korraldas meile seejärel merereisi. Külalislahkusest, nagu ta ise ütles. Ütles meile päeva ja kellaaja, mil me pidime merele minekuks valmis olema. Seekord ilma igasuguste ootusteta, olimevalmis milleks iganes.

Kokkulepitud ajal tulidki meile hotelli järele autojuht koos giidiga. Nii saime privaattransfeeri laevakesele, mis oli kordades suurem ja uhkem, kui Tais meil olnud oli. Sellel paadil oli kaks korrust, all ka siseruum, kus tuule eest varjul olla ja ümber laudade süüa sai ning köögike, kus kokk toimetas. Üleval kenad lauad ja istmed, laeva eesosas sai ka päevitada. Inimesi oli laevareisil kokku umbes 15, kuigi laevake oli võrreldes Tai omaga ikka kolm korda suurem. See tähendab, et oli privaatset ruumi, ei olnud vaja külg külje kõrval istuda ning tunda end nagu kilud karbis. Samuti olid olemas kenasti kalipsod kõigile soovijatele, snorgeldamis maskid ja lestad, kõik kenasti hoitud ja puhta välimusega.

Toit, mida merel meile lõunaks pakuti, andis silmad ette ka meie hotelli toidule. Pakuti spagette, kartulit, riisi, kana, veiselihaga tomatikastet ja värskeid salateid, tahhiinit ning kohalikku leiba. Kõik super maitsvad. Kindlasti üks maitsvamaid lõunaid, mis meil Egiptuses sel korral üldse oli. Kuigi Egiptuse värskele GUAVA MAHLALE ei saa minu silmis siiski miski vastu! Kõht jäi ka korda. Giidid olid asjalikud ja sõbralikud, mitte pealetükkivad. Nad olid lõbusad ja tähelepanelikud. Kogu meeskond laeval oli tõesti tasemel! Ahjaa, Tai paadikeses ei olnud ka WC'd. Egiptuse laevakeses oli, lausa duššiga, et peale soolases vees käimist end ka puhtaks saaks loputada.

Merel nägime delfiine, lausa kahel korral päeva jooksul, kui nad meie laevakese juurde kaasa ujuma ja veest välja hüppama olid tulnud. Eemalt merelt paistsid ka Siinai poolsaare mäed sinise merevee ja taeva vahel super kenad. Ja lisaks muidugi veealune maailm Sharm el Sheikhis, see on tõesti mega ilus! Saime snorgeldada ja meid viidi ka pehme valge liivaga nn. valgele saarele. See kujutas endast madalat valge ja pehme liivaga kohta keset merd, kus sai püsti seista ja tunda, et meri on tõesti sõna otseses mõttes põlvini! Snorgeldades nägime veel ka veekilpkonna ujumas korallrifi juures. Muidugi ka meeletul hulgal koralle ja kalu Ras Mohamedi loodusreservuaaris. Kokkuvõttes saime rohkem kui oleks osanud loota, seega olime mega rahul ja õnnelikud, et tulime. Iga kell läheks uuesti!