Singapur: uhked vaated ja peened toidud

Singapur on nimetatud maailma kalleimaks linnaks 2019 aastal. Seal reisides see ei tundu sugugi nii olevat. Ahvenamaa ja Island näiteks on minu kogemuse kohaselt palju kallimad. Aga Singapuris on maailmatasemel Michelini tärniga restoranid, lennujaam oma kõrgeima siseruumides asuva tehiskosega ja muidugi see, mis Singapuri peale mõeldes tuleb ilmselt kõigile esmalt silme ette - kuulus Marina Bay Sands oma infinity pool'iga. Linnapilt on väga kena ja hästi organiseeritud, ei ole seda lõunamaadele omast kaootilisust ja korrapäratust. On palju rohelust ja meie toataimi, mis kasvavad linnatänavatel. 

Juba lennujaamast lahkumata sai tutvust tehtud esimese Singapuri maailmakuulsa vaatamisväärsusega, selle uhke 40m kõrge kosega, mis lennujaama kaubanduskeskuse klaaskupli keskelt alla langeb. Esmamulje on võimas, mis annab mõista selle linna olemust. Koske ümbritseb neljakorruseline lopsakas aed, kus on sees ka kõnnirajad, nii et saab koske imetleda iga nurga alt. Linn on üldse väga lopsaka taimestikuga ja väga roheline. Eks see rohelus tuleb muidugi kõva vihmaga, sest kuskilt need taimed ju eluks vajalikku vett peavad saama. Ja see vihm on tõesti hooti ja tugev. Nagu välk selgest taevast hakkab hetkega kallama nagu oa varrest. Ja siis mõne minuti pärast, kui juba arvad, et see on ikka tugev vihmasadu, saab vee hulk veel kahekordistuda ja valab vihma juba nagu ämbritega otse pilvedest alla. Läbi sellise jahutava aga siiski sooja dušši tänavat ületades oled juba sekunditega läbimärg. Nii on vihmavari väga kasulik kaaslane, mida ei tasu unustada välja minnes kaasa võtta. Eriti novembris, mis on vihmaseim kuu. Aga see vihm ei kesta nii kaua, et selle lõppu oodata ei jaksaks. See jääb järgi ja on jälle niiske palavus linna valitsemas. 

Singapuri botaanikaaias asub ka orhidee aed, kus need imeilusad lilled kasvavad lageda taeva all. Mul ei õnnestu neid isegi kodus aknalaual enamasti õitsema meelitada. Erinevaid värve ja õite ning lehtede kujusid on orhideedel seal väga palju. Õitemerd ja lillede ilu saab seal nautida küllaga. 

Kuulsatest vaatamisväärsustest külastasime ka meie Marina Bay Sandsi üliuhket kolme torniga ja ülalt ühenduses olevat maja. Mitusada eurot me ühe sealse hotelliöö eest välja käima ei nõustunud, nii jäi bassein sel korral järele proovimata. Näha saime seda maailma suurimat katusebasseini aga selle maja katusekohvikust "CE LA VI". Aga mis sellest basseinist ikka, linnale avanev vaade oli sealt ülevalt väga võimas! Teistest pilvelõhkujatest emalseisvast Marina Bay Sands'ist avanev vaade üle lahesopi teistele kõrghoonetele oli tõesti super! Nautisime seda nii päevavalges kui juba pimedas, linnatulede säras. Mulle ikka meeldib pimedas linnavaateid rohkem nautida. Lisaks sai seal kohvikus istuda ja nautida jooke-sööke, mis sisaldusid sissepääsu hinnas. Selle veidi üle 20€ eest sealt küll palju ei saanud, aga siiski tunduvalt rohkem, kui sama raha eest vaid korrus madalamal olevat vaateplatvormi külastades saanud oleks.

Marina Bay Sands'i ümbruses on ka madalamalt näha imelisi vaateid. Gardens by the Bay pakub pimedas uhket valguse ja muusika vaatemängu oma superpuudel, mis on 25-50m kõrged metallist konstruktsioonid, mis on kaunistatud led tuledega ning millel ksvavad ka varju pakkuvad ronitaimed. Ka purskkaevu valguse, muusika ja laseritega vaatemäng Spectra teisel pool Marina Bay Sandsi on super! 

Michelini tärni saanud toite pakutakse Singapuris juba mitmes tänavatoidu putkaski. Me külastasime neist kahte. Esimesena käisime sealihaga nuudleid söömas. Neid pakuti ühest üsnagi teiste seast eristumatu väljanägemisega letist. Kokk serveeris nuudlid otse silme all  vetikasupiga ning nuudlitele lisas hoolikalt valitud seamaksa tükid ja hakkliha, kastmeks tõstis kulbiga potist keeduleeme. See kogemus on juba midagi! Kui ma ka muidu sealiha eriti ei armasta, sain siin kinnitust, et poleks midagi sealihaga seonduvat ka seekord proovima pidanud. See toiduelamus oli väga harjumatu maitsega kogu meie seltskonnale. Mina sõin vähemalt enamus nuudlid ära, teised ei suutnud niigi palju. Tundus, et see toit lausa võttis neil söögiisu ära... Olen reisides toitude suhtes üsna tolerantne ja püüan vähe pirtsutada, aga mis ikka ei maitse, see ei maitse. Supp oli ehk kergelt soolakas vedelik, milles hulpis midagi vetikate laadset, maitses vähemalt selliselt mereliselt. Nuudlite peale oli pandud midagi hakkliha taolist ja midagi maksa tükkide taolist. Kuidagi ei olnud need nuudlid ka meeltmööda, selle kastme leeme maitset ei oska isegi kirjeldada, oli see hapu, soolane või lääge, igaljuhul nii peen maitse mulle peale ei lähe! Seal me siis istusime, proovisime aru saada Michelini kokkade maitsest ja sellest, miks just see toit tärni väärt on, aga see jäi meile arusaamatuks. Artur oli võtnud kõrvalasuvast letist friikartulid ja burgeri ning tema sai vähemalt kõhu ilma suurema maitseelamuseta täis!

Teine koht, kuhu läksime juba ilma suuremate ootusteta Michelini tärni saanud toitu proovima, asus Hiinalinnas. Sealne riis kanaga oli esimene tänavatoit, mis pälvis Michelini tärni ning mis on ka senini odavaim Michelini tärniga toit maailmas. See kana maitses tõesti hästi, oli kenasti pealt karamelliseeritud ja nägi ka väga isuäratav välja. Siin saime kõik kenasti söödud ja kõhudki täis! Eks toit ole ikka maitse asi!

Muidugi on Singapuris veel palju muudki, see on tõeliselt multikultuurne linn, kus elavad koos inimesed üle maailma ja ka paljudest erinevatest religioonidest. Me külastasime näiteks hinduistlikku ja budistlikku templit, mis mõlemad olid väga ilusad. Singapuris on ka mitmeid imelikke seadusi, et hoida linna puhtana. Näiteks on keelatud närimiskumm, wc's vee peale tõmbamata jätmine ja lifti urineerimine. Singapuris on ka Sentosa saar, kus asuvad rannad ja kus me kohtasime üht huvitavat rannaasukat. Singapuris elab ka Bulgaarlanna Viktoria, kellega me olime koos 3 aastat tagasi Horvaatias 2 nädalat EVS projektis. Ta tuli meiega lõunale ning rääkis veidike Singapuris välismaalasena elama asumisest ja eluolust. Lühidalt, et palgad on seal ikka väga head, võõrtööjõud on väga hinnatud ja elustandartid kõrged. Samas on see strateegiliselt heas kohas - sõlmpunktis, kus on võrdlemisi hea ühendus kogu maailmaga ja seega ka kõik maailma võimalused valla.

See tutvus Singapuriga oli tore ja kindlasti tahan siia tagasi tulla. 📸 Siia lisatud pildid on tehtud mu telefoniga, sest kaamera kaasa tassimine ja sellega pildistamine osutus üsna tüütuks ning tegelikult parasjagu pole mul neid kaamera pilte ka kuskilt võtta 🤷‍♀️ sest reisimise kohta kehtib ka ütlus, et “süües kasvab isu!“. Nii ma neid eelmise reisi meenutusi kirjutan nüüd juba uuel reisil olles. Tulgu uus aasta kõigile seiklus- ja  reisirikas! 😊