Kõrgõzstan: Issyk Kul, Karakol ja veel mägesid

Issyk Kul (Õsõkköl) on Kõrgõzstani suurim järv, peaaegu poole suurem kui Peipsi järv. Asub üle 1600m kõrgusel merepinnast, ei jäätu kunagi ja on ümbritsetud mägedest 🏔️ Hetkel on siin õhu temperatuur väga hea, ei ole palav, ei ole külm ja rannas on niimoodi hea lebotada. Vesi on veel külm minu jaoks, aga Artur käis siin ujumas ära küll. Ilus on siin rannas, üle järve ning ka seljataha vaadates paistavad lumised mäetipud 🗻 Neid on päevitades väga äge vaadata, võimsad on need mäed. 

Praegu, juuni lõpus, ei ole suvehooaeg siin kuurortides veel alanud. See tähendab, et turiste pole siin veel nii palju kui juulis-augustis ning seetõttu on paljud toidukohad, poed jne suletud 🎡 Alles mõne nädala pärast hakkab tööle siin Kõrgõzstani kõrgeim vaateratas, mis asub peamise kuurorti Bosteri rannas 🏖️ Sellega sõidust jäime seekord ilma, pidime leppima selle ilusa vaatega maapinnalt 😁 Siin järve ääres toimuvad ka maailma nomaadide mängud. Seda fakti ilmestab hipodroom, mis hetkel seisab uhkelt ja vaikselt rannas, vaatega mägedele ja oodates uusi suuremaid üritusi. 

Arvate, et randa on siin suurima järve äärsetes populaarsetes kuurortides lihtne pääseda? Või randa üldse üles leida? No eriti lihtne see ei ole ikka küll 😅 Google maps ei näita kõiki kruusateid ja juhatab tihti ka sellistele teedele, millele on keset asulat lihtsalt aed ja värav ette ehitatud 🤨 Et ikka põnev oleks, tuleb korralikult ekselda enne kui välja nuputad missuguse aia äärest saab kaunist randa nautima minna 🤯 

Tšolponata linnas, kus me ööbisime, saime ka oma esimesed ranna otsimise kogemused🤭 Kaardi järgi juba kolmandat randa leida püüdes saime lõpuks teele, mis viis randa, kus olime pea ainsad suvitajad. Esmalt oligi rand meie päralt, hiljem liitus üks perekond👨‍👩‍👧‍👦 Päevitada siin kõrgustes on täiesti teistmoodi, ma põletasin end ära ikka üsna kiiresti, kuigi rannas olime veidi üle tunni, seda pärastlõunal. Päike on siin tugev! ⛱️☀️ 

Õhtupoolikul saime teistki randa otsida. Toidukoha müüja oli meile püüdnud selgitada kuidas kenasse randa saab, sest mõtlesime, et eelmise ranna otsing läks meil kehvasti, küsime kohalikult siseinfot 😅 Kokkuvõttes me ei saanudki aru kuidas oleksime pidanud sellise ranna leidma mis ta meile selgitas. Eksisime jälle kruusateedel, mööda hotellide kinniseid alasid ning väljaehitamata piirkonda. Lõpuks pääsesime aiaäärseid teid mööda jälle ühe rannani. See rand oli kohalike seas juba popim. Mitmed lapsed mängisid seal rannas ja pered veetsid kena õhtupoolikut. 

Niisiis peamiste kuurortide ranna ääres sellist promenaadi ja pikki randa kulgevat tänavat siin ei leia. Ka Bosteri randa pääseb läbi hotellide-korterite kinnise aia ja värava taga oleva ala. Isegi asfalteeritud teed ei vii sinnani, infrastruktuuriga tuleks veidi vaeva näha. Kohal on potentsiaal turismi osas täiesti olemas - looduse poolt antud ilu 🏞️🏔️🏖️ Samas on tore, et seda veel lääne turistide masside poolt avastatud ei ole, sest vastasel juhul oleks siin kõik hinnad ka lakke tõstetud. Hetkel on Eesti hindadega võrreldes täiesti OK siin isegi kõige paremas asukohas asuvasse söögikohta sisse astuda ja ilma hindu vaatamata kindel olla, et arve kahepeale õhtusöögi eest (koos jookidega) üle 12-13 euro ei lähe.

Samas siin väga palju ehitatakse, ilma igasugust turvavarustust kasutamata muidugi😬 Isegi tellinguid ei kinnitata ega stabiliseerita muudmoodi kui vaid maapinnale nende alla tasanduseks sätitud telliskivi tükkkdega😱 Ja appi tulevad ka puulauad, mida saab rõduäärte ja tellingute vahele sillaks panna, mille peal seistes neljakorruselise maja räästaäärt remontida näiteks🥶 Aga nad ehitavad, ju on keda oodata siia suvitama. Seega, kui enne suurt turistimasside saabumist tahaksid kaunis paigas, mägede keskel asuva järve ääres puhata, siis oleks nüüd viimane aeg oma kohvrid pakkida 😁 Tõsi küll, vee temperatuur võib siin kogu suve jooksul üsna jahedaks jääda, nii eelistavadki siia saabuvad lääne turistid rannapuhkusele hoopis mägedesse matkamist.

Karakol on linn Kõrgõzstanis, Issyk Kul'i järvest idas. Peamiselt peatuvad siin turistid suvel, et minna ümbruskaudsetesse mägedesse matkama. Või talvel, et sealsesse mägedes asuvasse suusakuurorti talvemõnusid nautima minna. Tihti minnakse matkama mitmepäevastele või nädalastele retkedele ja tullakse tagasi õnnelike kuid karvastena, nagu meie külalistemaja omanik rääkis 🤭😂 Siin olevat ka eestlased peatunud, teadis ta rääkida. Need 3 eestlast olid käinud pooleteise nädala pikkusel matkal mägedes. Tublid sellid!

Meie nii kauaks mägedesse minna ei saanud, sest seekord aega napib, nii pidime leppima sõiduga Jeti-Ögüz'i orus mägede vahel. Seal asuvad kaunid punaka tooniga kaljud ning kena kiirevoolulise jõe ääres ja üle selle viib käänuline tee suurde orgu, kus peaks hooajal kasvama palju lilli (kahjuks hetkel me seal lilli ei näinud). Seal orus asub ka sellenimeline kuurort, kuhu oleks olnud soovitatav jätta oma auto ning edasi jala liikuda. Meie aga läksime edasi rendiautoga nagu kohalikudki oma väikeste masinatega. Kui hull see tee ikka olla saab, kui kohalilud selliste autodega lähevad... Tore tee oli, toredam tee kui see eelmine mäkketõus, kus ei jõudnud lõppu ära oodata. Ehk olen ma siin mägedes lihtsalt kannatlikumaks muutunud😁 Siin teel oli ehitatud mitmeid puust sildu üle jõe, mis esmalt veidi hirmutavad ja auto jaoks kasutuskõlbmatud tundusid 😅 Tegelikult ka kohalikud ju sõitsid seal, nii otsustasime siiski edasi sõita ning sildu usaldada. Toimis. Ja väga kaunis loodus on endiselt siin Kõrgõzstanis - mäed, mida katavad metsad ja sinise vee ning kiire vooluga jõgi nende vahel vulisemas. Vahepeal voolavad kaljudest, mis tee kõrval kõrguvad, otse teele ka allikad, muutes osa teest pisikesteks ojadeks. Super! 😊

Mägede vahel on elu täiesti teistmoodi kui linnades, seda on tunda. On näha aegajalt hobuse- ja lehmakarju, keda karjatama on läinud ka noored lapsed. Mõnes kohas ratsutavd posid hobustel, ajavad karja või pakuvad isegi turistidele hobusel sihtkohani sõidu teenust. On jurtasid, kus päriselt karjapidajad elavad, on jurtasid, mis on mõeldud reisisellidele öömaja pakkumiseks. Telefonil levi enamasti pole. Linnamelu on siit sõna otseses mõttes mägede taga 🏕️🐂🐎

Karakol ise on üsna tavaline linn, siin on üks vene õigeusu kirik ja ka üks huvitav mošee, mis ei näe välja üldse mošee moodi. See näeb välja nagu Hiina budismi tempel oma ülespoole kaardus katuse äärtega ja uhkete puupitsist kaunistustega⛩️ Selle 1910 aastal valminud Dungani mošee ehitusel ei ole kasutatud naelu ning seda maja kasutati nõukogude ajal laona. Nüüd on see jälle mošee ja seda saab külastada, kui sobivat katvat riietust pole, siis väravas antakse valida mitmete värviliste sametist hommikumantlite ja siidist pearättide vahel. Teistes mošeedes Lähis-Idas ja Türgis ma nii kirevat külastajatele pakutavat riidevalikut veel näinud ei ole 😁 

Kõrgõzstan ja ka Kasahstan on mõlemad moslemi enamusega riigid, on ka kristlaste kogukondi, kelle moodustavad peamiselt venelased, kes on vene õigeusku. Olgugi, et tegemist on peamiselt Islamiusuliste inimestega, tänavapildis see üldse silma ei hakka, sest naised riietuvad veelgi eurooopapärasemalt kui näiteks Lääne-Trügis ja nii pole tänaval peaaegu üldse islamiusule tavapäraselt pearättide kandjaid näha🧕 Nõukogude ajal sündinud inimesed on siin vähem usklikud, kuid noorte seas on usk jälle rohkem populaarsust kogumas. Siinseid mošeesid rahastab ka Saudi Araabia, nii on väikestesse asulatesse kerkinud väga uhked mošeed võrreldes ümbruses teiste majadega🕌