Kasahstan: Almasõst Nur-Sultani

Almatõst Nur-Sultani sõitmiseks valisime öise rongi läbi steppide. Meie rongisõit jäi täpselt aasta lühimale ööle ehk jaaniööle - see on ka olnud minu omanäoliseim jaaniöö seni, lausa 15h kestev rongisõit. Rongi ostsime piletid kahesesse kupeesse, sest sõit oli pikk ning võõrastega samas väikeses kitsas ruumis magamine ei tundunud selleks üldse ahvatlev. Rongis oli restoran-vagun, kus pakuti suupisteid ja jooke. Rong tegi peatuseid väiksemates linnades, mis teele jäid. Seal sai välja minna hetkeks - perroonile olid tulnud kohalikud rongisõitjatele pirukaid ja muud kaupa müüma. Mobiilse interneti leviala oli ka vaid linnades ja asulates, seega terve sõidu ajal internetis olla ei olnud võimalik. Tegelikult läks seal see aeg isegi üllatavalt kiiresti, sai magada ka üsna hästi.

Varahommikul jõudsime Kasahstani pealinna Nur-Sultani, mis kandis kuni märtisini 2019 nime Astana. Astana tähendab tõlkes pealinna, nüüdne pealinna nimi Nur-Sultan on aga endise presidendi Nursultan Nazarbayevi eesnimi. Ka Astana pandi sellele linnale nimeks 1998 aastal, peale 1997 aastal selle Nursultan Nazarbayevi poolt pealinnaks kuulutamist. Keeruline lugu selle linna ja nimega, aga tundub, et kohalikud on selle omaks võtnud ja otsusega igati rahul, isegi meie rongi vaguni teenindaja tutvustas end uhkusega, et tema nimi on samuti Nursultan, nagu nende pealinnagi nimi! 

Nur-Sultan on keset steppi Ishimi jõe ääres asuv suurlinn üle miljoni elanikuga. See on Almatõ järel rahvaarvult teine linn Kasahstanis, mida on arendatud ja muudetud Kesk-Aasia uhkeimaks ja kaasaegseimaks keskuseks. Meiegi käisime seda steppide ilmaimet uudistamas - tõsi mis tõsi, teiste selle piirkonna linnade seas paistab see silma paljude kaasaegse arhitektuuri meistriteostega. Nur-Sultani võib seetõttu julgelt nimeta Kesk-Aasia Dubaiks.

Eks linnal ole ka omi murekohti, näiteka uue piirkonna veevarustus on aegajalt üsna kehvake, nagu meiegi tunda saime. Nimelt oli meie hotell väga kena, uus ja puhas, igati tasemel toit jne, kuid mitu päeva ei olnud sooja vett. Nagu selgus, ka mitte hotelli SPA osas, mis oli samuti väga mõnus, saunade ja basseiniga kompleks. Hotelli poolt saadeti meid saunakeskusesse (okei, minu nõudmisel veidike, et kuidas ma pesen end kui sooja vett pole.. Nad alguses tahtsid tuppa lahenduseks keedukannuga sooja vett tuua, aga millegi pärast mulle see ei sobinud..). Saunakeskusesse jõudes olime me hotelli töötaja saatel läbi käinud mitu lähedalasuvat SPAd, aga kõigil selle piirkonna ehitistel oli see sooja vee puuduse probleem, sest see tuli neile tsentraalselt ning ilmselt oli jama kuskil linna süsteemis. Lõpuks saunakompleksis saadeti meid Arturiga eraldi osadesse, üks naiste ja teine meeste alasse. Seal oli mitu sauna ja bassein. Üllatuseks töötas seal keksuses ka kehakoorija, kes siis külastajatel peale saunaskäiku põhjalikult kogu kehalt vana naha kooris. Selleks olid spetsiaalsed alused, kus inimesed lamada said ning siis kui üks pool kooritud, end ümber pöörata, et saaks ka teisel poolel naha kooritud. Teenus oli kõigile külastajatele tasuta ning kõik näisid seda ka nautivat. 

Linna avastasime hotellist tasuta laenutatavate jalgratastega, sest asusime kesklinna piirkonnale võrdlemisi lähedal. Sõitsime mööda peatänavat, seal ümbruses asuvaski peamised uuemad ja uhkeimad ehitised Nur-Sultanis.